Soojuspump on paljulubav tehnoloogia, mis kasutab sama mehaanilisi põhimõtteid nagu külmikud ja kliimaseadmed,ainult et soojuse tootmiseks. Erinevalt tavalistest elektri-ja fossiilkütusel töötavates seadmetest, soojuspump võtab soojuse ümbritsevast õhust, veest ja pinnasest ning kannab selle tarbijale.
Soojuspump töötab võttes soojust ümbritsevast õhust, veest ja pinnasest ning kasutadab madalrõhu all vedelat külmutusagensi kokku surudes,seejärel jälle aurustades. Külmutusaine seejärel läbib kompressori, mis tekitab külmutusainele survet ja seega tõuseb temperatuur samuti. Soojendatud külmutusaine gaas läbib Soojuspumba kondensaatori, kus ta annab ära oma soojusega soojusvahetisse ja kondenseerub tagasi vedelasse olekusse.Vedel külmutusaine nüüd läbib paisumisventiili või kapillaartoru kus surve  väheneb ja tsükkel algab uuesti.
Soojuspumbad koosnevad: kompressorist, ventilaatorist (kohaldatakse õhu ja vee), aurustist ja kondensaatorist. Kompressor vajab kuigi palju el.energiat külmutusaine aurustamiseks,ventilaator el.tarbimine on väike et puhuda õhku läbi aurustaja ribide, kui seade töötab. Ainult kompressori ja ventilaatori elektri kulu on see, et koguda vaba soojust ja pumbata see tarbijale edasi.
 
Loomulikult suurima kokkuhoiu ja efektiivsuse saavutab kasutades soojuspumpa
koostöös päikese küttesüsteemiga.
Päikese küttesüsteem töötab Eestis märtsist oktoobrini praktiliselt iseseisvalt,
vajades vaid harva soojuspumba abi.Ülejäänud kuudel annab päikese küttesüsteem osaliselt sooja lisaks.

Vaata lisaks www.climatecet.eu